Eelmisel aastal avatud Tabasalu Keskuse maa-alusest parklast sai Harku valla kolmas varjumiskoht, kusjuures keskuse arendajad lähtusid hoone rajamisel just mõttest, et kogu kaubandus- ja ärikeskusel oleks lisaks oma otsesele otstarbele ka laiem kogukondlik ja ühiskondlik funktsioon.

Tabasalu Keskuse arendaja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets ütles, et algusest peale oli arenduse üldisem kontseptsioon rajada Tabasalu südamesse mitte lihtsalt kaubanduskeskust, vaid mitmefunktsionaalse kogukonna keskuse: nii ongi keskuse hooviala mõeldud kogukondlike kohtumiste ja ajaveetmise alana, hiljuti avati keskuse juures taluturg ja nüüd koostöös Harku valla ja Päästeametiga on keskuse maa-alusest parklast saanud ametlik varjumiskoht.

„Parkla on ehitatud betoonkonstruktsioonil ning rajatud paepinnasesse, mis on juba omakorda looduslik varjend. Kuna parkla kohal on veel kolmkorrust betoonkarkassi, toimib meie hoone ideaalse varjendina, mis asub asula keskuses ning kuhu kõik elanikud kiirelt kohale jõuavad,“ selgitas Reigo Randmets. Tabasalu parklasse on rajatud joogivee võtmise võimalus ning kanalisatsioon, parkla on soe ning samuti asub seal ka elektrigeneraator, millelt saab vajadusel sõltumatut elektrienergiat näiteks valguse töös hoidmiseks.

Harku vallavalitsuse liikme Robert Antropovi sõnul koostöös Päästeametiga on Harku vallavalitsus juba vallas välja selgitanud kolm varjumiskohta, mis on sobilikud avalikuks varjumiskohaks, ning plaanis on luua neid veelgi. Praegused ametlikud varjumiskohad on Tabasalu Keskus, Tabasalu spordikompleks ja Meriküla õppekeskus.

„Varjumiskohad saavad ka vastava märgistuse, et inimestel oleks teada, kuhu on võimalik ohu korral minna. Avalik varjumiskoht on mõeldud kõigile inimestele lühiajaliseks varjumiseks sõjalise konflikti, keemilise reostuse, kiirguse või mõne muu kiireloomulise ohu korral juhuks, kui evakueerida ei saa või pole see mõistlik.,“ kommenteeris Antropov.

Kōik varjumiskohad on märgitud ja leitavad „Ole valmis” äpis ning kriisiolukorras käitumiseks annab täna kõige paremini juhiseid just see mobiilirakendus. Lisaks suunatakse inimesed avalikku varjumiskohta ka saadetava SMS-teate abil.

„Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, seetōttu tuleb alati kuulata riigi ja kohaliku omavalitsuse antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele. Kuid peab ka meeles pidama, et sinu lähim tugi on sinu kodu ja kogukond, mōtle ette ja ole valmis!“ lisas Antropov.

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna varjumise nõuniku Sten-Patrick Kreegi sõnul ei ole avalikud varjumiskohad kasutatavad ainult sõjalise ohu korral. „Avalikud varjumiskohad on kasutatavad ka suurõnnetuste puhul või ekstreemsete ilmastikuolude korral, välja arvatud suurvee korral, sest sellisel juhul maapinnast alla minna ei ole mõistlik. Tõsise ohu korral saab teavitusi nii peatselt paigaldatavate sireenide, kui ka EE-Alarm teavituste kaudu,“ lisas Kreek.

EE-Alarm võimaldab saata asukohapõhiseid ohuteavitusi: näiteks, kui Jõgeval on hädaolukord, siis saavad sõnumi ainult seal ohupiirkonnas olevad inimesed.

„Meil on väga hea koostöö kohalike omavalitsustega ning üldistes kriisiolukordades on neil väga suur roll. Paljud on kokku kutsunud kriisistaape ning läbi viinud kriisiõppuseid. Nendel on osalenud ka päästekeskuste inimesi, samuti viime omavalitsuste inimestele läbi koolitusi. Käesoleva aasta alguses toimunud sündmuste taustal on hakatud suuremat tähelepanu pöörama avalikele varjumiskohtadele ning just kohalikud omavalitsused olid meie esimesed partnerid avalike varjumiskohtade kaardistamisel ja koha sobivusel ka nende märgistamisel,“ selgitas Kreek ja lisas, et esimesed avalikud varjumiskohad paiknevad just KOVide taristul. Samuti teeb Päästeamet kohalike omavalitsustega aktiivset koostööd evakuatsiooni vallas evakuatsioonikohtade määramisel.

Fotod: Sergei Zjuganov /Tabasalu Keskus